Õiguskantsler: eraparklal on õigus saada parkimisvõlglase andmed

Õiguskantsler: eraparklal on õigus saada parkimisvõlglase andmed

Õiguskantsler Ülle Madise palub maanteeametil edaspidi mitte keelduda eraparklatele parkimisvõlglaste kontaktandmete väljastamisest.

Eraparklad peavad omakorda soetama parkimise fakti tõendava tehnoloogia ja täitma isikuandmete kaitse nõudeid ning tagama parkla korrashoiu ja ohutuse, teatas õiguskantsleri kantselei.

„Leian, et parkimislepingu rikkujal ei ole õigust oma nime ja kontaktandmete salajasusele,“ märkis õiguskantsler oma kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja maanteeameti peadirektorile.

„Õigusriigis on lepingud, ka parkimisleping täitmiseks ja elu tuleks korraldada mõistlikult,“ rõhutab õiguskantsler. „Iga ajutist parklat pole mõistlik tara ja tõkkepuudega ümbritseda, auto teisaldamine ja ratta lukustamine koormab aga parkimise eest tasumata jätnud inimest oluliselt enam kui telefonikõne, kiri või sms, millega lepingu täitmise kohustust meelde tuletatakse.“

Maanteeameti senise praktika muutmist toetab ka hiljutine riigikohtu otsus, mille kohaselt on parkimise korraldajal õigus parkimislepingu tüüptingimustes eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

„Ma ei näe ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks eraparklaid selles küsimuses ebavõrdselt kohtlema. Kui nemad täidavad kõik kohustused, see tähendab seavad üles infotahvlid, tagavad sõidukite ja inimeste turvalisuse parklas, siis ei ole ka ühelgi sõidukijuhil õigust jätta teenuse kasutamise eest maksmata ja varjata end isikuandmete kaitse paragrahviga,“ kommenteeris õiguskantsler. „Hea parkimistava, mida Maanteeametiga vastava lepingu sõlmimisest huvitatud eraparklad võiksid kehtestada, tähendab muu hulgas sedagi, et iga eraomandisse kuuluv maatükk ei kvalifitseeru eraparklaks.“

Allikas: www.delfi.ee

Kolm nõuannet, kuidas võlgadest lahti saada ja maksehäireid vältida

Kolm nõuannet, kuidas võlgadest lahti saada ja maksehäireid vältida

Finantsettevõtete poole pöörduvad inimesed sageli küsimustega, kuidas ise oma rahaasjadel paremini silma peal hoida ja juba tekkinud võlgadest lahti saada. Tihti tuntakse ka muret oma võimaluste pärast uuesti laenu saada, kui varem on tekkinud maksehäireid või kui kinnisvarale on juba üks hüpoteek seatud.

Sellistele tavapärastele küsimustele annab vastuseid ja jagab nõuandeid Hüpoteeklaenu juht Toomas Paju.

Ära ela üle oma võimete

Oma rahaasjadel tuleks alati silm peal hoida ja rahaga mõistlikult ümber käia. Võimalusel võiks iga inimene säästa iga kuu vähemalt 10% oma sissetulekust. Nii tagatakse lisaraha ootamatuteks väljaminekuteks, kui inimese maksevõime on mingil põhjusel oluliselt langenud. Näiteks võib mingitel perioodidel olla tööl käimine raskendatud seoses tõsiste terviseprobleemidega. Samuti ei tasuks kohustusi võttes eeldada, et olemasolev sissetulek püsib samal tasemel kogu laenuperioodi vältel. Kui inimesel on sääste, annab see puhvri uue töökoha leidmiseks, kui vanas töökohas ei saa või ei soovi jätkata.

Hoidu maksehäirest, see võib püsida aastaid

Finantskohustuse võtmisel on igaühe ülesanne jälgida, et kõik arved saaksid õigel ajal makstud. Kui arve on jäänud laekumata, peaksid mõlemad lepingupooled huvi üles näitama ja uurima tekkinud olukorra põhjuseid. Näiteks kui vahetatakse elukohta, võivad lepingus kirjas olla vanad kontaktandmed, mistõttu arved ei jõua kohale. Meeles tuleb pidada aga seda, et saabumata jäänud arve ei vabasta kedagi maksekohustusest. Arve tasumata jätmine võib Teid viia maksehäireregistrisse, mis võib tekitada probleeme ka edaspidiste finantskohustuste võtmisega, näiteks korterit üürides, laenu küsides või järelmaksu taotledes.

Oluline on ka teada, et eraisiku maksehäire on kõigile nähtav veel kolm aastat pärast võlgnevuse tasumist. Erandiks on eraisiku maksehäire, mille on sisestanud krediidiasutus – see on registris nähtav viis aastat pärast tasumist. Oma võimalikke maksehäireid saab kontrollida maksehäireregistrist.

Tasub meeles pidada, et maksehäire võib põhjustada ka kellelegi käendajaks olemine või lepingu sõlmimine kellegi nimel, kes on jätnud oma maksed õigel ajal tasumata. Selle vältimiseks tuleb alati põhjalikult läbi mõelda, keda käendada või rahaasjades usaldada.

Refinantseeri ülekäte läinud kohustused

Kui inimesel on juba tekkinud maksehäire, siis peaks lisakohustuste võtmine olema välistatud. Üldjuhul see nii ka on, kuid paraku leidub ettevõtteid ja inimesi, kes sellest tingimusest kinni ei pea. Tuleb aru saada, et laenu või uue järelmaksu võtmine raskendab oluliselt raskustesse sattunud inimese finantsolukorda ja võib tõmmata ta veel suuremasse auku. Kui aga laenu võtmine on siiski vältimatu, on üheks võimaluseks leida maksevõimeline käendaja.

Sobiva käendaja puudumisel saab maksehäire kõige kiiremini likvideerida laenu refinantseerimisega. See tähendab, et eelnevate kohustuste tasumiseks võetakse uus laen ja edaspidi tasutakse ainult viimati võetud laenu. Enamikul juhtudel on refinantseerimine võimalik ainult kinnisvara tagatisel, kuna kogunenud kohustused on nii suured, et finantseerijad ei saa ilma reaalse tagatiseta laenu anda.

Allikas: www.delfi.ee

PANKROTISTUMISE TASE ON KÕIGI AEGADE MADALAIM

PANKROTISTUMISE TASE ON KÕIGI AEGADE MADALAIM

Pankrotistunud ettevõtete osakaal langes 2018. aastal kõigi aegade madalaimale tasemele – pankrotistus vaid 0,13% registreeritud äriühingutest ehk 1,3 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta, selgub värskest Creditinfo Eesti AS pankrottide paneeluuringust.

Eestis kuulutati möödunud aastal välja 273 äriühingu maksejõuetus, mis on 70 ettevõtte võrra ehk 20% vähem kui möödunud aastal. Pankrotistunud ettevõtete osakaalu vähenemine on tingitud nii pankroti arvude vähenemisest kui ka registreeritud ettevõtete arvu kasvust.

Pankrottide arvu vähenemise võimalike põhjuste kohta lugege lähemalt Creditinfo blogist „Pankrottide arv oli mullu rekordmadal“.

Kuigi pankrotiettevõtete arv vähenes, siis summaarsete näitajate alusel saab öelda, et nende koondmõju majandusele vähenenud ei ole. 2018.aastal pankrotistunud ettevõtete summaarne käive nende tegutsemise hiilgeajal kasvas 2,2%, kümne suurima pankrotistunud ettevõtte koondkäive 13%, pankrotiettevõtete summaarsed maksuvõlad 22% ja maksehäired koguni ligi 3 korda võrreldes eelmise aasta uuringuga. Samas, pankrotiettevõtete keskmiste- ja mediaannäitajate osas olulisi muutusi toimunud ei ole. See viitab asjaolule, et möödunud aastal esines pankrotistunud äriühingute seas varasemaga võrreldes üksikuid suuremaid ettevõtteid.

Creditinfo Eesti AS

Kümnest suurimast 2018. aastal pankrotistunud ettevõttest 3 tegutses hulgikaubanduses, 3 veonduse ja laonduse tegevusalal, 2 töötlevas tööstuses ja 2 ehituses.

Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus ja toitlustussektor, töötlev tööstus ning ehitus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 3,8, 3,0 ja 2,4 ettevõtet. Nimetatud sektorid on ka ajalooliselt on esikolmikus olnud.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid 2018. aastal Saaremaa, Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus pankrotistus vastavalt 2,6, 1,5 ja 1,4 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Madalaima pankrotistumise tasemega maakond oli Jõgevamaa, kus pankrotistus 0,4 ettevõtet tuhande kohta. Lisaks, kahes maakonnas – Hiiumaal ja Võrumaal – pankrotte möödunud aastal ei esinenudki.

Pankrotiettevõtete aruandlusnäitajate trendide osas varasemaga võrreldes olulisi muutusi toimunud ei ole: keskmine 2018. aastal pankrotistunud ettevõte oli kuni 500 tuhande eurose käibe ja 5 töötajaga, madala omakapitali tasemega ja kahjumiga töötav väikeettevõte. Oluliseks pankrotiohule viitavaks tunnuseks on püsivate maksuvõlgade ja maksehäirete olemasolu.

Ligi 98% pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal keskmisest riskantsema Creditinfo reitingu.

Allikas: www.creditinfo.ee